Õhtulehe zooloogiarubriigis kirjutatakse uuest loomaliigist - "leopart" - umbes midagi suure kaslase ja pardi vahepealset.
Lisaks - "jaaguari", mitte "jaaguarit"!
STFG meetodi rakendamise järel on näha, et toimetaja peaks olema veel ~ülikooliealine naisterahvas, vblla sellest nunnude loomanimede väärkirjutamine.
Lugesin mõni aeg tagasi huvitavat ja harivat analüüsi sellest, kuidas fotograafia on viimase ~sajandi jooksul muutnud meie arusaama maailmast, ilust ja inetusest. Arvestades, kui populaarne hobipildistamine on, võiks sellele raamatule olla Eestis palju huvilisi.
A brilliant analysis of the profound changes photographic images have made in our way of looking at the world and at ourselves over the last 140 years.
Muuseas, soovitan lugeda eestikeelset versiooni, mitte inglisekeelset, kuna viimane on (vähemalt IT-sõnavaraga harjunud inimesele) üsna keeruline lugemine.
Mõned tsitaadid:
Viited:
eringmae posted a photo:
Jalutasin Tallinna vanalinnas ja avastasin, et Tallinna Lillefestivali (http://lillefestival.tallinn.ee/) raames oli erekteeritud selline monument..
Käisin möödunud neljapäeva hommikul teatris. Justnimelt neljapäeva hommikul kell 8:15 ja justnimelt teatris. NO99 mängib sel kellaajal Kalamajas, Niine tn 11 etendust "Startup".. kus neli tegelast otsivad poolenisti remonditud majas tellingutega kaunistatud saalis publiku ees järgmist suurt äriideed.
Mõte ise - etendada "järgmise suure läbimurdeidee" otsinguid - on praeguse "innovatsiooniaasta" ja minu eriala/töökoha kontekstis lausa geniaalne.. etenduse kellaaeg ja asukoht on samuti suurepäraselt valitud.
Etenduse lugu ise oli pisut hüplik ja .. toores. Minu jaoks ei seostunud etenduse alguse projekteerimisülesanne ja vahepeal sisse põiganud koolitunnid kuigivõrd peamise - ideede genereerimise, läbimurde otsimisega (OK, Ingvard Kampradi tsitaadid olid kohased). Lõpp saabus samuti kuidagi liiga järsult.. s.t. episood 1 "ajurünnak", episood 2 "eksistentsiaalsed küsimused" ja humoorikas kokkuvõttev lõpustseen jäid kuidagi lahtiühendatuks. Aga võibolla oli asi kellaajas ja ainult ühes tassis kohvis, mille hommikul jõudsin sisse kallata.
Näitlejatest mängis väga hästi Gert Raudsep "CEO" rollis (tõesti väga hästi!) ja päris nauditavalt Jaak Prints ja Bert Raudsep "töötajatena". Naisrolli jäi kuidagi tahaplaanile .. tunnistan ausalt, ma ei saanud 100% aru, kas tegemist oli direktori naise, "töötaja" või kogu naissoo emotsionaalse/empaatilise poole esindajaga seltskonnas. Sarkastilise huumori sissetoojana oli Kristel Leesmend aga päris hea 
.
Hoolimata kergest kriitikast sai vist kogu publik väga hea teatrikogemuse. Ma pole ammu näinud tervet saalitäit inimesi teatrist nii hea tujuga lahkumas. Seega - idee ja uutmise eest tegijatele minu poolt feimi ja respekti.. järgmist sama radikaalset projekti lähen kindlasti huviga vaatama.
Ideed, mille üle etenduses on arutatud, on samuti lugemist väärt. No kellel poleks vaja külmkapi koristusteenust, torustikes elavaid usse, kes söövad juukseid, või koduloomade lõbumaja?
Jaanuaris andsin iseendale uusaastalubaduse teha vähemalt 2x nädalas mõõduka koormusega aeroobset sporti ja koguda aasta lõpuks pulsikellaga 7500 "trenniminutit". Võtsin eesmärgi ühikuteks "minutid", kuna tahtsin võimalikult palju teha mahutrenni ja mitte rapsida kCal või km kogumiseks.
Millalgi kevadel avastasin, et 7500 minutit on vähevõitu ja tõstsin motivatsiooni, viies uusaastalubaduse 10000 "spordiminuti" peale.
Eelmisel nädalal said need 10000 minutit täis. Tõsi, lugesin 25% kevadel Austrias mäesuuskadel oldud ajast "sportimiseks" ja suvel seltskonnaga Lofootides käies kogunes pulsikellale üsna palju suhteliselt mada pulsiga (kohati alla 120bpm) matkatundi.
Praeguseks olen 2009. aastal teinud 100 trennikorda, dressi olen selga saanud keskmiselt 3.5 korda nädalas. Jooksutempo on aasta algusest ~sama pulsi juures läinud ~1min (olenevalt päevast, mõnikord ka 1:30) km kohta kiiremaks (kevadel suutsin õiges pulsivahemikus vaevu jooksusammu teha), rattaga sõidan 20km/h asemel 25km/h.
Kuna vana eesmärk sai täis, siis tuli uus välja mõelda . Minutites trennikoormuse mõõtmine on ikkagi osutunud petlikuks (1h jooksu <> 1h kepikõndi <> 1h sulgpalli <> 1h rattasõitu), seega valisin uueks ühikuks kulutatud kilokalorid.
Ekstrapoleerisin praeguse trennikoormuse aasta lõpuni ja seadsin selle aasta kolmandaks eesmärgiks koguda pulsikellaga 120 000kCal
Veel mõned numbrid, mille võiks aasta lõpuks täis saada - jooksu/kõndi 600km (koos TAOK X rogainiga) ja jalgrattasõitu 1500km.
Leia 10 erinevust...
1) Google'i otsing
2) Õppeaine otsing alma materi uues õppeinfosüsteemis
Vägisi tuleb meelde üks veebikoomiks.. Apple vs Google vs your company
Olen tähele pannud, et peale sportimist - kui olen näiteks teinud jooksuringi, rattaringi või kasvõi mänginud rannas võrkpalli - tarbin ma tavalisest suurema tõenäosusega alkoholi. Maakeeli - võtan paar õlut. Ühel harju keskmisel päeval ma ei joo.. eriti kodus õhtut veetes. Miks siis sportimise järel?
Ma arvan, et peasüüdlaseks on need neli tegurit:
Kas teie olete enda juures midagi sarnast täheldanud?
Õhtuleht kisub tühjalt kohalt paanikat üles - kirjutab, et ukse ees on krediitkaardikriis. Artikli usaldusväärsusest annab aimu see, et mainitud nelja panga nimest on KOLM valesti kirjutatud..
Õige oleks: Citigroup, Bank of America, JP Morgan Chase, Wells Fargo.
Masendav!
Mõned päevad tagasi sai see ajaveeb viieseks. Viis aastat! Tõsi, viimasel ajal on Twitter võtnud üle igapäevase teksti stiilis "söön praegu võileiba" või "käibemaksu tõus imeb täiega", pildid laen picasaweb'i ja õppematerjale pole ma aastaid enam juurde tootnud.
Sellest hoolimata.. las internet mäletab mu vanu ja ilmselt praegusest naiivsemaid mõtisklusi.
