Konversationen

Selle lehe peamiseks funktsiooniks paistab olevat saanud TTÜ füüsika praktikumide materjalide pakkumine .. umbes 20% otsisõnadest on seotud puhtalt füüsika praktikumidega ja umbes 50% TTÜ õppematerjalidega.

Sõimavaid kommentaare pole jäetud, seega võin eeldada, et midagi traagilist pole nende materjalide kasutamine kaasa toonud.

Endine klamüüdia-paanika on õnneks vaibunud - kuu aja jooksul on siia jõudnud ainult üks klamüüdia-huviline. See-eest on keegi tabanud kümnesse, sattudes Konversationeni lehele otsinguga "mõttetud faktid"!

Kas eneseabiraamatuid kirjutavad ainult hingekonsultandid ja teleturu müügimehed?

Osutub, et mitte. Mulle sattus kätte Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Bertrand Russelli raamat "The Conquest of Happiness", milles "mõjukaks 20. sajandi filosoofiks" peetud autor lahkab inimese isikliku õnne ja õnnetuse põhjuseid ja pakub oma vaatenurga selle kohta, milline inimene võiks õnnelik olla.

Russell kirjutab filosoofi kohta üllatavalt selgelt ja .. lihtsalt. Mulle meeldis raamatu ratsionaalne ülesehitus (eessõna, õnnetuse põhjused, õnne põhjused, järelsõna) ja otsekohene, lakooniline stiil. Kuigi raamat anti välja juba aastal 1930, on enamik sisust täiesti aktuaalne ka täna, 80 aastat hiljem. Kas sama saab aastal 2090 öelda ka ... kohta?

Tartu Uus Teater tuli Tallinnasse ja etendas CC Plazas tükki "Identiteet". Käisin, vaatasin ja jäin rahule. "Identiteet" räägib enese otsimisest ("kuule.. a kes ma olen?") ja on vormilt "kaamerata tehtud film".

Teema on igihaljas, eksperimenteerimine asukoha ja formaadiga (film, grafoprojektoriga asendatud kulissid) läheb täppi ja huumorit on üksjagu ("poeg, mu ostujõud raugeb", "katkendlik orav", "paradigmaatik" jne), nii et soovitan teilegi.

Teised räägivad:

• Sirp
• Eesti Ekspress
• Postimees

Milleks kirjutada ülikooli õppeaine materjalidesse debiilseid lauseid stiilis:

Tegevusloa omamise nõuded ning taotlemise tingimused on määratletud vastavat tegevusala reguleerivates seadustes ja määrustes.

Lause tähendus: kui riik on kehtestanud seaduse, millega nõuab ettevõttelt tegevusluba, siis olemas seadus, millesse see nõue on kirja pandud.

2009. aasta lõpp on ukse ees. Kuna olen mitmel korral ennegi siin spordist rääkinud, siis panen välja mõned numbrid. Vähegi tõsisemate spordiinimeste jaoks on need ilmselt väiksed, samas minu enda eelmiste aastate statistikaga võrreldes on muutus selgelt paremuse poole.

Kokkuvõttes:

• 2007 - 42 trennikorda, 40k kCal
• 2008 - 62 trennikorda, 36k kCal
• 2009 - 155 trennikorda, 128k kCal

2009. aastal läbitud distantsid on siiski üllatavalt väiksed.. näiteks jalgrattal oleks võinud rohkem sõita ja suusakilometraazh on ka napp:

• jooks ~640km
• matk/orienteerumine ~150km
• jalgratas ~1400km
• murdmaasuusk ~160km

Sarnaselt kevadel räägitud hooaja esimesele rattasõidule on ka hooaja esimene suusasõit kahepidine kogemus.

Ühelt poolt piin. Sel aastal ei viitsinud/jõudnud ma vastupidiselt lubatule oma vanu "halbu" (loe: minu jalas on pidamisala 0cm) suuski välja vahetada.. isegi korralikult määrida mitte. Nii läksin täna Nõmme radadele eelmise aasta määrdega (ehk siis pmst libisemismäärdeta, ainult pidamisteibi jäägid suusa all). Hoolimata kulunud pidamisteibist osutus, et pidamist oli metsikult ja kõigest tulenevalt libisemist jälle üldse mitte - laskumistel vaatasin hirmuga selja taha, et keegi üle ei sõidaks. Nõmmele polnud spordikeskuslased veel klassikaradu sisse jõudnud sõita (traktor alles valmistas kunstlumest 1km rada), nii et jukerdasin mööda vabastiili raja serva. Tehnika oli esimesel paaril kilomeetril alla igasugust arvestust.

Teiselt poolt ikkagi rõõm. Pärast kahte-kolme kilomeetrit komberdamist avastasin, et polegi nii paha. Mets oli ilus ja lumine, ilm soe (-4C), teisi suusatajaid mõõdukalt ja enamik sõitis "oma" rajaosal vabastiili. Isegi laskumistest sain ühegi kukkumiseta alla. Tegin plaanitud 10km asemel 8km, kuna aeg surus peale ja otsustasin, et enne järgmist korda (pühapäeval) tuleb tuttuued suusahooldevahendid karbist välja võtta ja suusad korralikult ära määrida.

Huvitav tähelepanek - 2009. aastal saime A-ga ratta selge esimest korda 1 päev enne kevadist pööripäeva (s.t. talvel).. suuskadele 1 päev pärast talvist pööripäeva.

Täna on talvine pööripäev..

The December solstice occurs when the sun reaches its most southerly declination of -23.5 degrees. In other words, it is when the North Pole is tilted 23.5 degrees away from the sun.

http://www.timeanddate.com/calendar/december-solstice.html

Muuhulgas algab õhtul kell 19:47 talv.

Kontorirotid, kas olete tähele pannud, kuidas inimesed (reeglina projektijuhid, kellel on kogu aeg vaja arvutiga ringi saalida) ühest ruumist teise minnes sülearvutit käes hoiavad? Üks trükib püstijalu viimaseid koodiridu, teisel on arvuti nurkapidi käes nagu poekott.

Kas süleri kandmise viisist võib teha järeldusi kandja olemuse/psüühika kohta?

Mõned meelevaldsed näited:

• "mapp" - kaas on kinni ja arvuti ise on kaenla all nagu vanakooli mapp (http://bit.ly/2tTdmq). Sobib korras närvisüsteemiga inimesele, kellel parasjagu kiire ei ole.
• "beebi" - arvuti kaas on lahti ja arvuti ise puhkab käe peal nagu väikelaps. Sobib inimesele, kelle bioloogiline kell on jõudnud faasi, kus oleks sobilik lapsi saada ... või lihtsalt vanema arvuti kasutajale, kelle jaoks iga standby/hibernate/shutdown on talumatult aeglane.
• "kilekott" - kaas on lahti ja arvuti ripub ekraani ülanurka pidi näppude vahel nagu kilekott. Sobib inimesele, kes on cool.
• "FPS" - First Person Shooter - arvuti on käes lahti ja kõndimise ajal saab slaididele viimaseid muudatusi teha või näiteks e-kirja saata (http://bit.ly/1qA4HZ). Sobib näiteks projektijuhile või marketroidile.

Mul endal on kasutada üks suhteliselt vana IBM-i süler, nii et eelistan "beebistiili".

Pisiartikkel neile, kel on allergia "enterprise" lahenduste vastu:

There ought to be a rule, oughtn't there, that if a new machine, along with all the wonderful new things it can do, can't do what humans used to do, then we should be able to opt out of using it.

Ostsin pealkirjas mainitud tõenäosusteooriast rääkiva laiatarberaamatu pool aastat tagasi Amazon.com reklaami ajel ("one of the 10 best science books of 2008").. nüüd lõpuks jõudsin lugemiseni.

"The Drunkard's Walk" räägib tõenäosusteooria ja statistika olemusest, ajaloost ja sellest, kuidas juhus mängib meie elus suuremat rolli kui me ise mõistame.

Mlodinow kirjutab hästi ja kaasahaaravalt.. isegi kui juttu on normaaljaotusest või rahvaloendusest. Ameerikaliku kirjanduse musternäitena pole raamatus vist ühtegi valemit, ainult paar viimseni lihtsustatud graafikut. Raamatu sisu ise on segu tõenäosusteooria elementaarmõistetest, nende mõistete tekkeloost ja sobitumisest üldisesse teadusajalukku ning käputäiest autori poolt kavalalt valitud reaalse elu näidetest.

Inimesele, kes peale keskkooli lõpetamist on kusagil tõenäosusteooriat või matemaatilist statistikat õppinud, jääb selle raamatu sisu ilmselt liiga lihtsaks.. nende õpetuste ajalooga tutvumiseks on see raamat liiga süsteemitu ja järele jääb huvitav 20% mahust ehk essee teemal "näiteid juhuslikkuse vääritimõistmisest igapäevaelus".

Uuendus 2009-12-14: Heh.. lugesin täna juhuslikult ühte ammu bookmarkitud esseed "The Psychology of Security" ja avastasin, et enamik Mlodinow' raamatu näiteid "juhuslikkuse väärkasutamisest igapäevaelus" on selles esitatud. Mis tähendab, et kui teil tuleb isu seda raamatut lugeda, soovitan hoopis lugeda turvalisuse psühholoogia essee näiteid ning üldistada.